Viitamine
Kõik loovtöö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad tsitaadid, valemid, arvulised andmed jms tuleb viidata.
1. TSITAAT JA REFEREERING
Teistele autoritele kuuluvaid seisukohti või andmeid võib töös esitada tsitaatide või refereeringutena.
1.1.Tsitaat
Tsitaat vastab sõna-sõnalt originaalile ning esitatakse jutumärkides.
Näide 1: „Iseenda üle on hoopis raskem kohut mõista kui teiste üle. Kui sa suudad iseenda üle õigesti otsustada, siis oled
tõeline tark.” (Saint-Exupery 1993: 35)
(Sulgudesse märgitakse autori nimi, raamatu ilmumise aasta ja leheküljenumber, millelt tsitaat pärineb.)
Kui tsitaati ei esitata täielikult, tähistatakse puuduv osa punktiiriga.
Näide 2: „Iseenda üle on hoopis raskem kohut mõista /.../ Kui sa suudad iseenda üle õigesti otsustada, siis oled tõeline tark.”
(Saint-Exupery 1993: 35)
1.2.Refereering
Refereerimine on teise autori seisukoha oma sõnadega ümberjutustamine. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata.
Näide 3: Saint-Exupery on kirjutanud, et inimesed, kes suudavad iseenda üle kohut mõista, on tõeliselt targad (Saint-Exupery
1993: 35).
Kui viide kehtib ainult ühe lause kohta, pannakse punkt pärast viidet (vt näidet 3). Kui viide kehtib mitme lause või lõigu kohta, pannakse viide pärast lauselõpu punkti (vt näidet 2).
2. TEKSTISISESE VIITAMISE VÕIMALUSED
Viitamisel võib kasutada nii numbri- kui nimeviidet. Viitamise süsteem peab olema töö jooksul
samasugune. Numbri- ja nimeviidet läbisegi kasutada pole lubatud.
2.1. Nimeviide
Nimeviide on viide, milles on näidatud autori perekonnanimi, teose ilmumise aasta ja leheküljenumber, millelt viidatav info
pärineb.
Näide 4: „Kui sa suudad iseenda üle õigesti otsustada, siis oled tõeline tark.” (Saint-Exupery 1993: 35)
Kui Internetiallikal pole autorit välja toodud, tuleb seda viitamissüsteemi kasutades kirjutada autori nime asemele
Internetilehekülje nimi.
Näide 5: Vanalinna Hariduskolleegiumi koduleht teatab, et heategevuslikul mailaadal koguti 109681 krooni (Vanalinna
Hariduskolleegiumi kodulehekülg).
2.2. Numbriviide
Numbriviide on viide, mis näitab, mitmendat allikat töö lõpus esitatud kirjanduse loetelust on
kasutatud. Number võib olla esitatud nii ümarsulgudes (1), kandilistes sulgudes [2] kui 3 kõrgemaletõstetult .
Näide 6: „Iseenda üle on hoopis raskem kohut mõista kui teiste üle.” (1)
Näide 7: „Iseenda üle on hoopis raskem kohut mõista kui teiste üle.” [2]
Näide 8: „Iseenda üle on hoopis raskem kohut mõista kui teiste üle.” 3
Kirjanduse loetelus ei tohi olla ühtki allikat, millele pole töös viidatud. Samuti ei tohi töös olla ühtki viidet, mida pole kirjanduse loetelus.
Teistele autoritele kuuluvaid seisukohti või andmeid võib töös esitada tsitaatide või refereeringutena.
1.1.Tsitaat
Tsitaat vastab sõna-sõnalt originaalile ning esitatakse jutumärkides.
Näide 1: „Iseenda üle on hoopis raskem kohut mõista kui teiste üle. Kui sa suudad iseenda üle õigesti otsustada, siis oled
tõeline tark.” (Saint-Exupery 1993: 35)
(Sulgudesse märgitakse autori nimi, raamatu ilmumise aasta ja leheküljenumber, millelt tsitaat pärineb.)
Kui tsitaati ei esitata täielikult, tähistatakse puuduv osa punktiiriga.
Näide 2: „Iseenda üle on hoopis raskem kohut mõista /.../ Kui sa suudad iseenda üle õigesti otsustada, siis oled tõeline tark.”
(Saint-Exupery 1993: 35)
1.2.Refereering
Refereerimine on teise autori seisukoha oma sõnadega ümberjutustamine. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata.
Näide 3: Saint-Exupery on kirjutanud, et inimesed, kes suudavad iseenda üle kohut mõista, on tõeliselt targad (Saint-Exupery
1993: 35).
Kui viide kehtib ainult ühe lause kohta, pannakse punkt pärast viidet (vt näidet 3). Kui viide kehtib mitme lause või lõigu kohta, pannakse viide pärast lauselõpu punkti (vt näidet 2).
2. TEKSTISISESE VIITAMISE VÕIMALUSED
Viitamisel võib kasutada nii numbri- kui nimeviidet. Viitamise süsteem peab olema töö jooksul
samasugune. Numbri- ja nimeviidet läbisegi kasutada pole lubatud.
2.1. Nimeviide
Nimeviide on viide, milles on näidatud autori perekonnanimi, teose ilmumise aasta ja leheküljenumber, millelt viidatav info
pärineb.
Näide 4: „Kui sa suudad iseenda üle õigesti otsustada, siis oled tõeline tark.” (Saint-Exupery 1993: 35)
Kui Internetiallikal pole autorit välja toodud, tuleb seda viitamissüsteemi kasutades kirjutada autori nime asemele
Internetilehekülje nimi.
Näide 5: Vanalinna Hariduskolleegiumi koduleht teatab, et heategevuslikul mailaadal koguti 109681 krooni (Vanalinna
Hariduskolleegiumi kodulehekülg).
2.2. Numbriviide
Numbriviide on viide, mis näitab, mitmendat allikat töö lõpus esitatud kirjanduse loetelust on
kasutatud. Number võib olla esitatud nii ümarsulgudes (1), kandilistes sulgudes [2] kui 3 kõrgemaletõstetult .
Näide 6: „Iseenda üle on hoopis raskem kohut mõista kui teiste üle.” (1)
Näide 7: „Iseenda üle on hoopis raskem kohut mõista kui teiste üle.” [2]
Näide 8: „Iseenda üle on hoopis raskem kohut mõista kui teiste üle.” 3
Kirjanduse loetelus ei tohi olla ühtki allikat, millele pole töös viidatud. Samuti ei tohi töös olla ühtki viidet, mida pole kirjanduse loetelus.